E-teenused vajavad mõõdulinti

Rahvusvaheline meediakajastus tõestab, et Eesti on maailmas digiühiskonna suunanäitaja. Kuid digitaalses maailmas haihtuvad sellised mõtteliidri eelised kiiresti. Kui uusi ideid peale ei tule, on vanad mõtted peagi kopeeritud, kasutusele võetud ning teiste poolt paremaks muudetud. Innovatsiooni eestvedajana on lihtne suures tuhinas fookust kaotada ning takerduda perifeersete lahenduste loomisesse – selliste protsesside efektiivistamisele, kust enam märkimisväärset lisaväärtust ei looda.

Rõõmu teeb, et programmeerijad ei karda mõelda ühiskondlikult ja äriliselt. Puudu jääb aga eneseusust ja julgusest mõelda suurelt. Jäin nii mõnegi parima e-teenuse konkursile laekunud töö puhul mõtlema: vahva oleks, kui seda arendataks hoopiski platvormina, mitte ühe konkreetse teenusepakkuja teenustest sõltuva lahendusena. Nii mõnegi äpi oleksin oma telefoni pärast testimist alles jätnud, kui see sisaldanuks enamat kui ühe teenusepakkuja pakutav.

Paljusid e-teenuseid arendatakse “pimedasse tuppa hüppamise” põhimõttel – võtame hoogu, hüppame sisse ning pärast vaatame, kas kuskil oli mööbel ees; pärast uurime, kas toal oli veel uksi, või kas tegemist oli toa asemel hoopis keldriga.

Business case’i põhise lähenemise puudumine üllatab. Kellele ja kui palju loodavast teenusest tegelikult kasu on? Milliste mõõdikute abil saaksime kasu suurust mõõta? Kuidas saame aru, et oleme edukad? 67 teenusest vaid ehk viiendiku teenuse omanikud oskasid neile küsimustele häid vastuseid anda.

Avalikus sektoris kipub vastutustunne kohati lahjenema, kuna kulutatakse struktuurfondide vahendeid. Samas on mõõtmine on lihtsam kui kunagi varem. Maksu- ja tolliameti tegevus näitab kogu avalikule sektorile teed, kuidas iga IT-arendusprojekt peaks olema numbriliselt mõõdetavalt eesmärgistatud. IT nutikas ja sihipärane rakendamine on võimaldanud maksuameti töötajaskonda ligi kümne aasta jooksul pea poole võrra vähendada, tagades siiski seda, et oleme OECD riikide seas jätkuvalt ühed tõhusaimad maksukogujad ning kulutades iga euro kogumisele kõige vähem.

Kuni meil pole häid mõõdikuid ette näidata, jääb ka e-riigist ja innovatsioonist rääkimine ühe hea loo tasemele. Sellisest loost on aga vähe kasu, kui pole mõõdikuid ja andmeid, mille abil tõestada, et Eestil on tõesti maailmale pakkuda üht võimalikku tulevikuühiskonna mudelit.